Kogukonnakeskuste kontaktid
MTÜ Kolga-Jaani Maanaiste Selts
Kontaktisik: Maria Lint
E-post: [email protected]
MTÜ Kolga-Jaani Perenaiste Selts
Kontaktisik: Maris Kaur
Holstre Külaselts
Kontaktisik: Loit Kivistik
E-post: [email protected]
Holstre külaseltsi ümber on koondunud ka Pulleritsu, Viisuküla ja Pirmastu külad.
Holstre küla
Holstre küla asub Viljandi vallas Viljandi-Mustla maantee ääres, Paistu teelahkmel.
Holstre elanike arv püsib stabiilne, olulist juurdekasvu ei ole ja õnneks ka alanemist ei paista. Külas aktiivselt toimetav MTÜ Holstre Külaselts koondab endas nii Holstre inimesi, kui ka ümbritsevate külade rahvast. Külaliikumisse kuulub umbes 40 inimest, kellest aktiivselt lööb tegemistes kaasa ca 20 inimest.
Holstre tõmbekohaks on kindlasti Holstre järv ja kooli ümbrus, ehk siis vana mõisa süda, kuhu külaselts on arendanud järveäärse aktiivse vabaaja veetmise ala. Lisaks on külaseltsi kasutuses Holstre Magasiait, mis on avatud vaid siis kui keegi soovib siin sündmust korraldada. Magasiaida ees mastis näeb lehvimas nii Holstre kui ka Mulgimaa lippu.
Küla viimaste aastate areng ongi peaasjalikult toimunud Holstre järve ääres, uuendanud ja suurendanud on ujumiskohta ning rannaala, järvele on toodud vesiratas ja „Puru Liisu" nime kandev sõudepaat.
Eriline hitt suvehooajal on veebatuut Holstre järvel. Lisaks saab järve ääres kasutada palliplatse, välijõusaali ja mänguväljakut.
Rannaala populaarsus on sundinud ka autoparklat laiendama, sest autod ei tahtnud enam rannapiirkonda ära mahtuda. Järveääre mänguväljak on iga-aastaselt saanud mõne täienduse ja saab ka kindlasti edaspidi lisa.
Magasiaidas näidatakse kino, mille tarbeks soetati seadmed ja kohalikud on uhked, et piirkond on taaskord ühe ajaveetmise võimaluse võrra rikkam.
Noorte elust
Laste ja noorte elu keerleb põhiliselt ümber Holstre kooli ja sellega seonduva. Lisaks pakuvad noortele tegevust muidugi järv ja rand koos mänguväljakute ja spordirajatistega. Külaseltsi eestvõttel saavad toimuma lastele suvine lastelaager, kus pakutakse erinevaid sportimis- ja vabaaja veetmise võimalusi.
Ettevõtlus külas
Holstres tegutsevad joogitootja OÜ Apricot, kes toodab alkohoolseid- ja karastusjooke. OÜ Fraxinus, kes teeb väärispuidust tooteid - parketti, töötasapindu, trepiastmeid jms. Holstre Aiandis kasvatatakse lilli, kurke, tomateid; majutust pakub Kalda puhkemaja. OÜ Tomrent tegevusvaldkond on väga lai. Külas peab piimakarja Männi-Kasesalu talu, kelle lehmad annavad siiski veel aimu sellest, et piim ei tule mitte poest, vaid selle nimel tuleb vaeva näha.
Külaseltsi ettevõtmised
Traditsioonilisteks külaseltsi korraldatud sündmuseks on Vabariigi aastapäeva tähistamine, volbriööjooks, lastekaitsepäeva korraldamine koos kooliga, Holstre triatlon, külapäev, Viljandi kitarrifestivali lõpukontsert Holstre Magasiaidas ja lisandunud on ka Holstre lipupäev.
Lisaks kõigele sellele, mida külaselts pakub, on siinkandis hea võimalus kasutada Holstre-Polli spordikeskuse kõiki võimalusi.
Pärsti küla
Pärsti mõis on olnud ajalooliselt piirkonna keskuseks ja on seda ka praegu. Mõisasüda asub looduslikult kaunis kohas – kahe järve vahel, mis tõenäoliselt ongi olnud omal ajal otsustavaks mõisakoha rajamisel.
Pärsti mõisa ümber on liigirikas põlispuudega park, külas asuvad Pärsti Veskijärv, Pärsti järv ja Kuuni järv.
Mõis ja kodu lugu
Täna asub mõisa majas lasteaed ja raamatukogu. Mõisa ruumides on ka koduloo tuba, kuhu on talletatud Pärstit puudutavad materjalid (fotod, dokumendid…). Selle eest on hea seisnud Pärsti haruraamatukogu pikaajaline hoidja Olga Sööt.
Kui Pärsti mõis võeti mõisnikult ära, siis läks see elanike käsutusse. 1919. aastal jaotati mõisamaad Vabadussõja veteranide ja mõisatööliste vahel. Mitmed mõisaansambli hooned jagati asunikele, osa hooneid lammutati ja veeti laiali. Mõisas elasid siis inimesed, kes hakkasid oma talusid rajama. Mõisa peahoone võeti 1920. aastal kasutusele koolina. Pärstis armastasid noored lugeda ja nad ise tekitasid Pärstis ka raamatukogu. Õpetajad olid noored ja seltsielu läks käima, kohalik teatrielu sai samuti hoo sisse 1920ndail. Pärsti mõis on kandnud piirkonnakeskuse rolli läbi kahe sajandi.
Kogukond tegutseb
Pärsti kogukond on aktiivne, ühiselt tähistatakse tähtpäevi, traditsioonilised on spordi- ja külapäevad – spordirahva jaoks on tuntud ümber Pärsti järve jooks. Siin tegutseb naiste käsitööring ja fototuba, kogukonnas elab ka n-ö oma pillimees. Sündmustesse kaastakse lisaks kogukonnarahvale ka lasteaia naiskonda, kellega on hea koostöö.
Raamatukogus toimuvad kohtumised kirjanikega ja arvestades Pärsti ajaloolise taustaga teatrielu on tänagi au sees külas tegutseva näitetrupi tegevus. Lisaks käivad etendusi andmas ka külalisesinejad. Suvisteks toimetamisteks on mõisa territooriumi Kuursaal, mille hubane miljöö pakub toredaid võimalusi sündmuste läbiviimiseks.
Talgupäevad on need, mis kogu külakogukonda seovad, ühistegevus toob kodust välja paljud elanikud, mis räägib sellest, et oma kodukandi hea käekäik läheb korda siinsetele inimestele.
Kogukonna tuumik koguneb aegajalt asju arutama. Arutelude tulemusena sünnivad teod. Ikka nuputatakse veel põnevaid ja harivaid asju juurde. Mõtteaineks on Pärstiski, kuidas rohkem kaasata inimesi, keda tavaliselt ettevõtmistes ei näe.
Pärsti on olnud tuntavaks tõmbekeskuseks piirkonna ka teistele küladele – Kooklale, Vanamõisale, Savikotile ja Mustiverele.
Pärsti elab täisväärtuslikku elu.
Soe Külaliikumine
Külamaja perenaine: Evi Püvi
Tel: 5342 0515
E-post: [email protected]
soe külamaja facebookis
Soe küla
Soe külamaja on valminud 2011. aastal PRIA raha abiga ja idee sai alguse puhtalt pragmaatilisest vajadusest pakkuda spordihuvilistele mugavat võimalust trenni teha ning võistlusi korraldada. Ühtlasi sai külamaja ka mõnuskaks kohaks kohalikule rahvale, kus koos käia ning ühiste huvidega tegelda.
Soe küla sümboliseerib sport
Soe inimesed kasutavad palju kergliiklusteed – liiguvad jalutajad, jooksjad, jalgratturid. Sport on külas au sees – tehakse liikumispäevi ja viiakse läbi sportlikke sündmusi. Pika traditsiooniga on sügisjooks ja äärmiselt oodatud on triatlon, kuhu tulevad kohale nii omad kui ka kaugemalt tulijad.
Siin toimuvad naiste ja laste võrkpallitrennid, samuti noorte jalgpallitrenn.
Maja suur saal on avatud kogukonna kokkusaamisele, toimuvad joogatunnid, saskuõhtud, erinevad töötoad ja filmiõhtud. Külamaja saali kasutatakse erinevate koosolekute läbiviimiseks, samuti sünnipäevade jt tähtpäevade tähistamiseks. Ka sündmusete toidulaua saab tellida oma kodukandist, millega hoogustatakse kohalikku ettevõtlust.
Soe küla ja soe saun kuuluva kokku
Majas asuvad hubased saunaruumid. Saunateenust pakutakse külarahvale, kes kasutavad seda võimalust usinalt aga käijaid on naaberküladest ja isegi naabermaakonnast. Hinnad on samuti taskukohased.
Elu külas käib läbi projektide
Külaselts on vedanud projekti „Traditsioonid meie ümber" läbi 14-aasta. Projekti sisu kasvas nagu lumepall, algas kevadel hoogtööpäevaga, liikudes jaanipäeva, toimusid triatlon ja lastele ümber järve jooksud, pakkudes töötubasid kuni jõuludeni välja.
Läbi projekti sai rajatud külaplats, ujumiskoht, istumiskohad, soetati tehnikat, rajati võrkpalliväljak, matkarada koos lasteaiaga.
Ettevõtlus külas
Suuremad tööandjad piirkonnas on puiduettevõte Roni REM ja osaühing Karpo, mis pakuvad tööd nii kohalikele aga ka ukrainlastele. Külas on olemas oma pood, avatud kohvik ja bensiinijaam.
Turistid külas
Soe küla iseloomustab looduslikult kaunis maastik, siin asuvad Kalevipoja kivi ja Vanapagana kivi, külast lookleb läbi Võrtsjärve jalgratta rada, on mõnus ujumiskoht, mistõttu leiavad turistid küla üsna sagedasti üles.
Turismimagnetiks poldri vaatetorni, kus avanevad imelised vaated Võrtsjärvele ja saab püüda ilusaid fotosid, samuti võib jätta südame Tarvastu linnamäele. Huvireisijatel soovitatakse külastada ka Suislepa kanti.
Soe külal on olemas kommunikatsioonikanal Facebookis ja omavahelisi asju aetakse messingeris. Väikese koha võlu on, et kõik tunnevad kõiki ja julgevad haarata vajadusel telefoni järele, et abipalvega pöörduda.
Suislepa küla
Suislepa küla on tekkinud Õhne jõe kaldale enne kui ajalugu hakati kirja panema. Suislepa tuuleveski tagant põllult leitud kivikirve vanuseks hindasid Tartu Ülikooli ajaloolased 4500 aastat. Esimeseks kirjapandud verstapostiks küla minevikus on poolakate koostatud rahvakalender aastast 1583. Tundub, et inimesed on liikunud siiakanti piki Võrtsjärve kallast, avastanud Õhne jõe suudme ja liikunud edasi piki jõeäärt kõrgematele kohtadele. Hilisematel aegadel on Suislepast saanud küla, mida lisaks veeteele läbib ka maantee – algselt Viljandi – Tartu, tänaseks tuntud kui Viljandi–Võru tee. Aegade käigus on meil olnud maamärkideks kaks mõisat: Vana-Suislepa ja Uue-Suislepa. Tänaseks on alles vaid Uue-Suislepa mõis koos tuuleveski ning nõukogude ajal tekkinud keskusega.
Olulised sündmused
Läbi terve nõukogude perioodi olid küla tippsündmusteks Õhne jõe kaldapealsel toimunud jaanituled, hiljem vahetati need välja Suislepa paadipäeva vastu. Tänaseks on ka paadipäeva eestvedamisel osalenud seltskond muutunud pereinimesteks ning suurte sündmuste ajajärk on ajutiselt peatunud. Kui kogukonnast rääkida, siis küla kogukond paraku täna ei toimi
Piirkonnas elavad inimesed
Suislepa külakeskuses elavad suuresti inimesed, kellel on piirkonnaga ajalooline side. Paljud elanikud on pärit lähikondsetest taludest, kes kolinud mingil hetkel külakeskuse korteritesse. Pigem annavad tooni keskealised, kes käivad tõmbekeskustes tööl või vanemad inimesed, kes veedavad kodukülas pensionipõlve. Viimastel aastatel on ostetud siiakanti kinnisvara, aga rohkem suvepuhkuse veetmise eesmärgil.
Küla suurimad tööandjad on põllumajandusettevõte Suislepa Vili ning Rande maasikatalu, Suislepas on pood, raamatukogu ja reedeti perearsti vastuvõtt.
Tänassilma küla
Tänassilma on elujõuline küla, kus elanike arv pigem kasvab. Tänassilma on ka küla, mis võitis Viljandi valla esimese kaasava eelarve konkursi ja nii sai rahvas korraliku ujumiskoha.
Peamised ettevõtmised külas toimuvad Tänassilma Rahvamaja ja Tänassilma külaseltsi eestvedamisel. Tehakse koostööd Kalmetu kooli ja lasteaiaga ning raamatukoguga.
Kogukonnas tähistatavad traditsioonilised sündmused on Eesti Vabariigi aastapäev, vastlapäev, südamekuu sündmused aprillis, jaanipäev ja kogukonnapäev juunis, perepäev augustis, mardi- ja kadripäev ning ühiselt tähistatakse ka jõulusid.
Suurematest sündmustest võtab osa ca 350 inimest.
2020. aastal Viljandi valla kaasava eelarve konkursil võitis Surva silla ujumiskoha renoveerimine esimese koha. Selle projekti eestvedajaks oli Liina Soovere. See on külale väga suur panus.
Tänassilma küla peamiseks traditsiooniks on hoida ja säilitada rahvakultuuri läbi erinevate sündmuste ja tegevuste (rahvakalendritähtpäevade korraldamine, küla koristustalgud, matkad jne).
Küla keskpunktideks on Tänassilma Rahvamaja ja Kalmetu kool.
Ettevõtlus külas
Tänassilmas tegeletakse peamiselt põllumajandusega – kasvatatakse teravilja, hernest, uba, rapsi, aga ka küüslauku, kartulit, tomateid, kurke, erinevaid lille- ja köögiviljataimi. Peetakse mesilasi nii enda tarbeks, kui ka müüakse mett. Lisaks on veel ka maasikakasvatajaid.
Külal on olemas oma pood ja uhkust tuntakse külas elava noore ettevõtliku koolitüdruku Adeele Soovere üle, kes tegeleb Adelli jätsijaamaga, kus pakutakse jäätist ning muud head-paremat.
Loovettevõtjad ja käsitöömeistrid
Paadimeister Enn Raudjalg tegeleb lisaks ka erinevate puidust esemete valmistamisega, nagu lillekastid, prügikastid, välikäimlad jne. Elle Nurme on florist, pärjapunuja, lillekorvide ja -kimpude meister. Erinevate kujude ning küla kaunistuste valmistaja. Moonika Lapp on pildialbumite, kinke– ja ehetekarpide meisterdaja. Sigrid Häkkinen Tank, toimetades nii Tänassilmas, kui ka Valmas, tema erialaks on rahvuslik käsitöö.
Käsitööga tegelevaid inimesi on külas veelgi – kes koob sokke ja kindaid, mõned heegeldavad, tikivad ja õmblevad jne.
Huvitegevus külas
Rahvamajas on võimalus osa saada huviringidest - käsitöö, rahvatants, pillimäng, näitering täiskasvanutele, eakate lauluring, eakate jututuba, kokandusring. Noortel on võimalus mängida koroonat ja lauatennist. Koos käib ka sasku klubi.
Kalmetu koolis on 14 huviringi (nt. majandusring, loovusring, näitering, jooga jne.). Kooli juures on võimalik mängida discgolfi, treenida välitreeningualal, turnida seiklusrajal, mängida korv- ja jalgpalli.
Tänassilma külast lookleb läbi jõgi, ning Surva silla juures on võimalik käia ujumas, püüda kala ja ning paadiomanikel paadisõitu nautida.
kogukond hoolitseb küla heakorra eest, nii korraldataksegi talupäevi.
Tänassilma on oma elanikele turvaline ja loodusekeskne kodupaik, siin elavad lahked inimesed. Lastel on võimalik käia kodu lähedal lasteaias ja koolis ning tegeleda erinevate huvialadega. Rahvamaja ja raamatukogu on samuti avatud kõigile huvilistele. Küla asub linnale suhteliselt lähedal ning bussiliiklus on hea.
Valma Külaselts
Kontaktisik: Kätrin Kell
E-post: [email protected]
Valma külaseltsi ümber on koondunud ka Oiu küla ja Ridaküla.
valma facebookis
Valma küla
Valma küla on Võrtsjärve ääres ainuke küla, mis asub otse Võrtsjärve kaldal. Tegemist on väärika vanusega kalurikülaga, kus rahvastiku arv on olnud pidevas tõusus.
Valma piirkonna elujõulisus põhineb kogukonna ja naaberkülade koostööl. Valma on atraktiivne külalistele ning siinne romantiline rannaküla meelitab tagasi tulema nii omasid kui turiste. Valma on Viljandimaa aasta küla 2023.
Valma asub Võrtsjärve loodekaldal, Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maantee ääres 25 km kaugusel Viljandist ning 55 km kaugusel Tartust. Külast voolab läbi Tänassilma jõgi. Alates 11. juulist 2009 on Valma külal oma vapp ja lipp.
Küla keskpunkt
Küla keskmeks on infopunkt ja kalurituba, kus toimuvad kogukonna jaoks olulised sündmused (lasteringid, naisteklubi, kokandusring, raamatukogu, käsitööring, erinevad rühmatreeningud jpm).
Kui kellelgi tuleb idee midagi ära teha, on infopunkti uksed alati lahti ja saab kohe plaani pidama minna. Majapidamised on siinkandis hooldatud ja kenad, iga elanik annab oma panuse, et küla oleks ilus. Talviti on Valma kui tulesäras muinasjutumaa.
Külas toimetavad inimesed on tõeliselt energilised ja loovad ning eristuvad ka oma suurepärase koostöövõime poolest.
Ettevõtlus
Ettevõtlusmaastikul toimetavad Võrtsjärve kutselised kalurid, kellest 2/3 tegutsevad Valma külas. Valma sadama kaudu tuuakse järvest maale ca 75-80% Võrtsjärve kalasaagist. Lisaks tegutsevad siin põllumajandusettevõtjad (teravili, maasikakasvatus jne), turismiettevõtted (joogalaagrid, lastelaagrid, seikluspark, vaatetornid, kalesõidud, paadilaenutus jpm) ning jahiseltsid.
Traditsioonid
Valmas tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, emadepäeva, lastekaitsepäeva, kalurite päeva, tarkusepäeva, jõule, aastavahetust, samuti toimuvad erinevad väljasõidud, koostööpäevakud. Koostöös teiste küladega toimub avatud kalasadamate päev, jaanipäev (kogukonnapäev), Võrtsjärve festival, Võrtsjärve laevakohvikute päev ja angerjafestival.
Küla lugu
Infopunktis on võimalik tutvuda Valma ajalooga (Valma mees). Peale selle peetakse iga-aastast küla kroonikat ning infopunktis asub ka külalisteraamat. Infopunkti hoovis asuvas kaluritoas eksponeeritakse ajaloolisi kalapüügivahendeid ning sealsamas asub ka püstkoda, milletaolises elas ka „Valma mees". Külas asub kaletehas, kus kohalikud mehed on valmis ehitanud 3 kalepurjekat (Paula, Laura ja Liisu), millega hoitakse ja tutvustatakse vanu traalpüügi traditsioone, mis on omased ja ainulaadsed ainult Võrtsjärvele.
Valma küla on suurepärane eeskuju kõigile, kes soovivad hoida oma piirkonna traditsioone ja korraldada suuri pidusid, kuhu on lisaks oma rahvale oodatud inimesed üle terve Eestimaa.
Tusti Külaselts
Kontaktisik: Bruno Takkel
E-post: [email protected]
Viimati uuendatud 22.01.2026
