Ukraina sõda

Millised on Ukraina kodanike võimalused Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks?

Loe täpsemat informatsiooni eesti keeles, vene keeles, inglise keeles ja ukraina keeles.

Materjalid pani kokku Kultuuriministeerium.

Ukraina abistamise kohta Viljandi vallas saab infot E-R kell 8-16 telefonil 5323 0689.

  • Ukraina aitamise kohta leiad infot SIIT
  • Julgeolekukriisi kohta leiad rohkem infot SIIT
  • Infot jagab ka Riigiinfo telefonilt 1247 ja selle kohta saab rohkem lugeda SIIT
  • Vajaliku info Ukraina sõjapõgenikule seoses lemmikloomaga leiab SIIT

Mida teha edasi, kui majutad enda juurde Ukraina sõjapõgenikud?

  1. Teata majutatud põgenikest E-R kell 8-16 valla infotelefonile 5323 0689. Ole valmis edastama majutatute nimed, saabunute arv, kontaktid jne.
  2. Sotsiaaltöötaja võtab pärast teate saamist eraldi ühendust ja lepib kokku kodukülastuse aja.
  3. Mõtle läbi, kui kaua oled valmis põgenikke majutama ning muudes tegevustes abistama. Anna julgelt teada, kui ei soovi pikalt põgenikele eluaset tagada. Valla kohustus on leida ukrainlastele turvaline ja sobiv eluase.
  4. Kodukülastusel hindab sotsiaaltöötaja põgenike abivajaduse, tagab vältimatu abi, koos tehakse plaan laste haridustee jätkamiseks, pakutakse eluaset, abi dokumentide vormistamisel ja tööle asumisel. Samuti edastab sotsiaaltöötaja info terviseteenuste saamise ja vaimse tervise abi kohta.

NB! Ajutine kaitse on väga oluline vormistada ka siis, kui põgenik ei plaani lühemalt/pikemalt Eestisse jääda! Ajutise kaitse saaja saab minna tööle (saab haigekassateenuseid sh soodustusega ravimid), võtta ennast Töötukassas arvele (haigekassateenused) ning saab ka kõiki teisi toetusi ja teenuseid taotleda (toimetulekutoetus, lasteaiakoht jne), mida Eesti alaline elanik.

Kui märkad Viljandi valla territooriumil Ukraina sõjapõgenikke, kes ei tea, kuhu minna, siis helista samuti numbril 53230689 või töövälisel ajal 112.

 

Ukrainlaste abikeskus Viiratsis (Sakala 1, Viiratsi).
 
Talvel on abikeskus suletud! Rohkem infot tel. 5323 0689.
 

Annetamisvõimalused

 

Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda?

Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema.

Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi sinuni jõuab.

  • Hoia kodus elementaarset toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varu.
  • Mõtle läbi, mida teha võimaliku elektrikatkestuse korral ja kuhu minna, kui oma kodus enam hakkama ei saa, sest pole kütet, elektrit või vett.
  • Hoolitse, et sul oleks rahakotis varuks sularaha, millega saad soetada hädavajalikku mõne päeva kuni nädala jooksul olukorras, kus elektri- või sidekatkeskuse tõttu kaardimaksed ei toimi.
  • Kui sul on auto, hoia kütusepaak pidevalt vähemalt pooltäis ning võimalusel hoia veidi kütust varuks ka kodus. Eestis on mitukümmend autonoomse elektritoitega tanklat, kus saab sularaha eest tankida ka siis, kui elektrivarustus või side ei toimi. Tanklate kaardi leiad siit: https://www.espa.ee/et/autonoomse-elektritoitega-tanklad.
  • Ära jäta aeguva dokumendi vahetust viimasele minutile, sest energia- ja sidekatkestuste või küberrünnete korral võivad järjekorrad oluliselt pikeneda. 
  • Käitumisjuhised võimalike kriisidega toimetulekuks leiab siit: https://www.rescue.ee/et/kaeitumisjuhised-voimalike-kriisidega-toimetulekuks
  • Soovitusliku hädaolukorra varu leiab siit: https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu
  • Käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks leiad ka veebilehelt Ole Valmis ning samanimelisest rakendusest: https://www.olevalmis.ee/.

Soovituslik nädalane varu:

  • 21 liitrit joogivett
  • pakisupid / püreepulbrid
  • purgisupid ja -toidud
  • kuivikud
  • konservid (liha- , puu- ja juurvilja)
  • kommid, halvaa, küpsised
  • vajadusel beebitoit
  • taskulamp ja varupatareid
  • patareidel / akudel töötav raadio
  • esmaabitarbed ja ravimid, mida pere tarbib
  • laetud akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
  • küünal ja tikud
  • priimus vee ja toidu soojendamiseks / valmistamiseks
  • niisked salvrätikud
  • sularaha

 

Noortekeskuste ruumide rentimiseks võta ühendust kohaliku noorsootöötaja või noortekeskuse juhatajaga. Ruumide rentimise hinnakiri on järgnev:

Ruumi nimetus

kuni 3 tundi eurodes

tunni tasu eurodes

(4-8 tundi)

päeva tasu eurodes

Tarvastu noortekeskus

60

18

200

Kolga-Jaani noortekeskus

40

12

120

Saarepeedi noortekeskus

40

12

120

Ramsi noortekeskus

40

12

120

         Paistu noortetuba

40

12

120