2020. aasta 2. veebruaril möödub 100 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjastamisest. Sellega tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda.

24. veebruaril, 2018 tähistasime suure pidulikkusega Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Tänaseks tundub paljudele, et oma riigi väljakuulutamisega saigi eestlastest vaba rahvas vabal maal. Tegelikkuses tähendab vabadus vastutust ja võitlust oma vabaduse eest. Seda võitlust jätkus eestlastel toona, 100 aastat tagasi mitmel rindel. 

Poliitilisel tasandil nägid lääneriigid Eestit endiselt Vene riigi osana, tunnustades Eesti Vabariiki üksnes „de facto" Venemaalt lähtuva kommunismiohu tõrjumiseks. Sõjaliselt kehtis Eesti aladel Saksa okupatsioon. Sakslaste lahkumise järel 1918. aasta novembris tungisid  nende kannul Eestisse Punaarmee üksused. Algas Eesti Vabadussõda, kus kaitsesime end Soome ja lääneriikide, eeskätt Inglismaa abiga.

Venemaa ettepanek vaherahuks

Tänu Eesti sõjaväe  ja rahva suurele vastupanule bolševike plaanid luhtusid. Sõjategevus oli kurnav mõlemale poolele. 31.augustil 1919. aastal saatis nõukogude Vene välisminister Tšetšerin Eesti Vabariigi valitsusele teate sooviga alustada rahuläbirääkimisi.

Lääneriikide poolt kehtestatud blokaadi tõttu vajas Venemaa akent kaubavahetuseks muu maailmaga. Rahu Venemaaga oli Eestile vajalik, samas kinnitas Asutav Kogu, et rahu on võimalik teha vaid siis, kui selle tegemise juures meie rahva au ja riigi väärikus mitte alandatud ei saa.

1919. aasta 17.-18.septembril Pihkvas alanud rahuläbirääkimised katkesid ja jätkusid 5. detsembril Tartus. Pingeliste läbirääkimiste käigus ja Vene poole sõjalistele rünnakutele vaatamata, lepiti esmalt kokku Eesti Vabariigi iseseisvuse tingimusteta tunnustamises.

Tunnistati kehtetuks Uusikaupunki rahu, millega Eesti alad Põhjasõja järel Venemaaga liideti. Määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir, mis võttis rahukonverentsi tööst kõige mahukama osa.  Väga oluline oli, et 31.detsembril, 1919 sõlmiti vaherahu, mis peatas 3.jaanuaril 1920 rindel sõjategevuse.

Rahuleping tervikuna kirjutati alla 2.veebruaril 1920 Tartus. Lepingu allkirjastasid Eesti poolt Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Tartu rahuleping on meie riigi sünnitunnistus, mis pani aluse meie riiklikule arengule, tunnustamisele „de jure" maailma riikide ja organisatsioonide poolt rahvusvahelise õiguse subjektina. 

Noorte uurimistööde võistlus

Viljandi maakonda silmas pidades on oluline, et 100 aasta tagust Vabadussõda meenutavad ausambad Viljandis, Mustlas, Kärstnas, Kolga-Jaanis, Lalsil, Paistus, Suure-Jaanis ja Pilistveres.

Eesti riigimeestel jätkus lõpuni sirget selga ja tahet oma maa ning riigi eest seista. Meil on keda mäletada, sest kaotasime Vabadussõjas üle kuue tuhande mehe ja naise.

Et see mälestus rahva ajaloolises mälus ei kustuks, korraldatakse Viljandi valla koolides 2020. aastal uurimustööde võistlus Eesti Vabadussõja kangelaste elust, võitlusest ja saatusest.

 

Ando Tulvik,

EKRE Viljandi valla osakonna juhatuse esimees

Pildidl: Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.