„Taevasse tõusku me lootuste loit" - see Kolga-Jaani koguduse segakoori lipukiri aastast 1939 ütleb meile nii mõndagi. Teatud mõttes antakse sellega edasi kogu meie siinse ühistegevuse ja seltskondliku elu aade ja eesmärk.

Eesti ajalugu on sageli täis süngeid ja pimedaid perioode: sõdu ja salasobinguid; maade ja külade müümisi; nälga ja ikaldusi; õnnetusi ja reetmisi.  Hämaratele perioodidele järgnevad ikka ka helgemad ja valgemad päevad ja aastad. Muistne laulik laulis sellest, kuidas ta käis Arkaadia teel, kuigi sündis saunas. Ühiselt lauldud laulud annavad lootust, väge ja tervist.

Kolga-Jaani rahva laululembus on tõsine, igatsev ja valus. Siinseis hiites puhkavad mitmed suure väega arbujad, kes kandsid muinasaegade muistseid laulutõrvikuid Tartusse 1869. aasta esimesele üldlaulupeole. Laulupeod ongi olnud lootuse peod, mis tõstavad üles meie raskeid ja murelikke mõtteid, teevad meeled kergeks, südamed puhtaks ja pead kaineks.

Nii kogunesid Kolga-Jaani tublid memmed ja taadid koos oma ärgaste poegade  ja tütardega 150 aastat tagasi kiriku ümber laulukoori. Koolmeister ning aktiivne seltsitegelane Jaan Rümmel (1847-1936) oli see, kes juhatas Siruli koolitalus Eesnurga külas seda esimest koori. Valitud koorilauljatega osaleti edukalt 1869. aasta üldlaulupeol. 1887. aastal tuli ta oma lauljatega Tartus rahvapeol esimesele kohale – auhinnaks kuldrõngaga taktikepp, millel kiri „I võit Vanemuine 1887". Jaan Rümmeli käsitsi kirjutatud noote oli 12 kausta, igas kaustas 100 laulu. Sellest saab järeldada, millise armastusega koorilaulu vastu töötas esimene kirikukoori juht Kolga-Jaanis. Jaan Rümmeli 25 aasta pikkust tööd Kolga-Jaani koguduse kooriga jätkasid Jüri Tiedt, Andres Vanaus, Tõnis Lepik, Johanna Hubel, Ilmar Suurorg, Liivia Viks, Taimo Terasmaa, Merike Villems, Jaanika Põder (Ruubel), Mari Tooming, Einike Roosioja ja Thea Pärnamets. Paljud neist on pidanud kirikus ka organisti ametit. Koor on osalenud paljudel maakondlikel ja üleriiklikel laulupidudel, käinud välisreisidel Soomes ja Saksamaal ning külastanud kevadiste väljasõitude ajal erinevaid kogudusi ja paiku Eestimaal. Kolga-Jaani laulutraditsiooni on edasi viinud Villem Reimani nimelise rahvamaja juures tegutsev segakoor Jaaniko Liisi Toomsalu juhatusel. Koor käis ka eelmisel üldlaulupeol. Praegu käib koos naisansambel.

Tänase päevani liigub meie kihelkonnas, alevikus ja koguduses selle koori kunagiste lauljate järeltulijaid. Üks neist, Hillar Taska kannab oma mälus, südames ja hinges rohkesti pärandkultuuri hulka kuuluvaid lauluviise, ütlemisi ja mõtteteri. Kolga-Jaani vaimne rikkus ja suurus ongi tema sügavad ja pikad kultuurivaod, mis ulatuvad tänasesse.

Lõikustänupühal, 14. oktoobril  toimus Kolga-Jaani kirikus muusikaline missa koos Jaanikoga Liisi Toomsalu juhtimisel ja Viljandi Jaani koguduse ansambliga Iiris, mille juhataja on Tuuliki  Jürjo. Jutlustas praost Marko Tiitus, kes puhus indu hõõguvaisse südametesse. Et taas leiduks neid lauluhuvilisi, kes panevad südamed tuksuma tervisest ja tänust. Koorilaul oli vägev ja aitas kohalviibijatel leida paremaid mõtteid. Inimhääled kõlasid kokku imekaunilt. Eriliselt täname kauni teenistuse eest heliloojat Tuuliki Jürjot, dirigenti Liisi Toomsalut,  praost Marko Tiitust ja Villem Reimani nimelise rahvamaja juhatajat Hovard Nurmet.

Tuleme loo algusesse ja kutsume üles laulusõpru taas liituma. Seekord Villem Reimani rahvamaja segakooriga. Tule siis julgesti pühapäeviti kell 18 Kolga-Jaani rahvamajas toimuvasse lauluharjutusse, et osaleda ühes väga kaunis ja väärikas traditsioonis. 

Uue aasta alguses otsime ka uut dirigenti oma segakoorile, kuna praegune peab minema tagasi välismaale.

Peeter Parts,

EELK Kolga-Jaani koguduse õpetaja