Haruldane Vabadussõja mälestustahvel Heimtalis

Eesti ajaloos on Vabadussõda dateeritud 1918. aasta 28. novembrist kuni 2. veebruarini 1920, mil sõlmiti Tartu rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Vabadussõja kangelaste austamiseks püstitati tänumeeles üle Eesti monumente ja mälestustahvleid, millest enamik häivitati nõukogu okupatsiooniperioodil. Heimtalis nii ei juhtunud. 
 
12. augusti 1935. aasta  Sakala artiklis „ Pidupäev Heimtalis" on kirjas, et Heimtalis avati rahvamaja ning 11. augustil Vabadussõjas langenutele mälestustahvel. Rahvamaja oli ümberehitatud endisest magasiaidast. Kontserdil esinesid Heimtali sümfooniaorkester, meeskoor ja etendati näidend „ Maakuld".  
 
Heimtali valla kodanike auks, kes langesid Vabadussõjas, oli vallamaja seinal mälestustahvel. Vallamaja esisele platsile kogunes arvukas rahvahulk ja rivistunud oli kaitseliitlastest aukompanii.  Tahvli avas Viljandi Maavalitsuse esimees Heinrich Lauri. Katte eemaldamisel lasi Kaitseliidu Sakalamaa maleva Keskmalevkonna aukompanii kolm aupauku. Jumalasõnaga õnnistas tahvli Paistu koguduse õpetaja Max Vaher.  
 
Sündmust austasid oma osavõtuga Ugala teatri esindajana Andres Särev, kirjanik Mart Raud , naabervaldade Loodi ja Päri vallavanemad. Telegrammiga saatsid tervitusi kindral Laidoner ja haridusminister Nikolai Kann.  
 
1939. aastal haldusreformi tõttu viidi mälestustahvel rahvamajja. 1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga tuli tahvel peita. Saksa okupatsiooni ajal paigutati tahvel endisele kohale. 1944. aastal pärast Nõukogude Liidu uut sissetungi tuli kivi taas peita. 
 
1985. aastal endises vallamajas elav Heimtali kooli vilistlane Roland Tultsev leidis vana kuuri lammutamisel mälestustahvli põranda alla peidetult. Tahvel oli hästi säilinud ning Balti keti päeval  asetati tahvel  vana vallamaja seinale.
 
Kes olid langenud mehed?
 
Alamleitnant Johann Johani p. Vihman sündis 23. veebruaril 1887. aastal Heimtali vallas. Hariduse omandas Viljandi linnakoolis ja 1. Peterofi lipnikekoolis. Võitles I maailmasõjas, kus vapruse eest autasustati Püha Anna 4. järgu ordeniga. Vabadussõjas langes lahingus 3. mail 1919 Lätimaal Salatsi all Drona talu juures. Maetud Paistu kalmistule.  
 
Reamees Johan Joosepi poeg Sengelmann sündis 6. septembril 1898 Heimtali vallas. Hariduse sai Heimtali vallakoolis. Vabaadussõja ajal töötas Heimtali mõisas. Võeti rahavaväkke ja määrati teenima Kalevlaste Malevasse. Jäi lahingus 13. novembril 1919.aastal Pihkva rindel Krivošino küla juures teadmata kadunuks. Matmispaik teadmata.   
 
Reamees Johan Johani p.Roger ( ka Rooger) sündis 24. juunil  Heimtali vallas. Lõpetas Paistu kihelkonnakooli. Võttis osa I maailmasõjast.Vabadussõjas  võitles Vabatahtlikkude Pataljoni kuulipilduja meeskonnas. Langes 17. märtsil 1919. aastal Võrumaal , Vorsti mõisas.  Maetud Paistu kalmistule.  
 
Nooremohvitser Hans Hansu p.Tõnson sündis 15. aprillil 1887. aastal Heimtali vallas. Vabadussõjas osales 1. ratsapolgus. Langes 3. juunil 1919. Lätimaal Laudona alevi juures. Maetud Viljandi Eesti Vabadussõjas langenute ühiskalmistule. Autasustatud postuumselt Vabaduse II Risti 3. Järgu , 12 000 marga ja Vabadussõja  Mälestusmärgiga.  
 
Tahvli taasavamine
 
28. novembril 2002. aastal oli Heimtali muuseumis pidulik päev, mil toimus Eesti Vabadussõjas langenud Heimtali valla kodanike mälestustahvli taasavamine muuseumitoa seinal. Päevakohase kõne Vabadussõja võitlejatest esitas Jaak Pihlak. Tahvli avasid Viljandi tollane maavanem Helir-Valdor Seeder ja Pärsti vallavanem Erich Palm. Tahvli pühitses Paistu Maarja koguduse õpetaja Raivo Asuküla.    
  
 
Vaimuliku laulu „ Hoia, Jumal, Eestit" kandis ette Heimtali kooli  lastekoor Eda Antoni juhatusel. Tervitused, lilled, küünlad ja lastekoori laulud lisasid kuuldule  pidulikkust.  
 
Sündmus  tekitas tänutundetunde nende noorte meeste vastu, kes andsid oma elu meie iseseisva riigi eest. Vabadussõja teema tundmine on meile oluline mitte ainult mineviku, vaid ka tuleviku mõttes. Võitlus vaenlase vastu näitas,  et püsima jääks rahu ja vaba riik, ei tohi kunagi alistuda võitluseta.  
 
  
 
Autor: Imbi-Sirje Torm,  
ajalooõpetaja  
 
Pildi allkiri: Mälestustahvel

Foro: Tiina Jürgen
  

Noortekeskuste ruumide rentimiseks võta ühendust kohaliku noorsootöötaja või noortekeskuse juhatajaga. Ruumide rentimise hinnakiri on järgnev:

Ruumi nimetus

kuni 3 tundi eurodes

tunni tasu eurodes

(4-8 tundi)

päeva tasu eurodes

Tarvastu noortekeskus

60

18

200

Kolga-Jaani noortekeskus

40

12

120

Saarepeedi noortekeskus

40

12

120

Ramsi noortekeskus

40

12

120

         Paistu noortetuba

40

12

120