Päikesest ja planeerimisest

Kui üht head tuntud kõnekäändu appi võtta, siis ei leia Viljandi vallaks ühte heitnud kuue endise omavalitsuse seni kehtivatest üldplaneeringutest tikutulega ka midagi taastuvenergia tootmiseks seatavate maakasutustingimuste kohta. Näiteks sõna „päike" kohtab paaril juhul ainult sõnapaaris „päikesetõusust päikeseloojanguni" ja on seotud kinnisasjale juurdepääsuõiguse küsimusega.  

Eks see ole omamoodi märk sellest, et alles lapseohtu omavalitsustes ja kiiresti muutuvas ühiskonnas puudusid piisavad teadmised, ettenägemiseoskus ning võime teha pikaajalisi strateegilisi ruumiplaneerimise otsuseid.  

Kui nüüd keegi küsib, et miks me arvame, et me täna uut üldplaneeringut koostades selliseid otsuseid paremini suudame teha, siis on see tõeliselt hea küsimus ja vajaks arutlemiseks lausa omaette lugu. Olen positiivne ja usun, et kasvõi natuke paremini siiski suudame. Minu tänane lugu ei püüa seda aga tõestada.  

 

Kui on soov rajada päikeseelektrijaam 

 

Täna püüan natuke avada teemat, mis on seotud päikeseelektrienergia tootmisega. Mida peab arvestama see, kes päikeseelektrijaama (PEJ) rajama soovib hakata ja kuidas käsitleb seda teemat koostatav üldplaneering? Täpsemalt saab teemat uurida planeeringu seletuskirjast. 

Umbes paar aastat tagasi tõusis arendajate keskkonnateadlikkus järsku lakke ja nii mõnigi neist oskas isegi tsiteerida Euroopa Komisjoni suuniseid taastuvenergia tootmise ja keskkonnaväärtuste kohta.  

See teadlikkuse hüppeline tõus ei tulnud aga sellest, et inimestele oleks ennast korraga ilmutanud Vana-Kreeka mütoloogiast pärit loodust kaitsev jumalanna. Selleni ei viinud ka öösel nähtud uni kliimaneutraalsest Eestis. Sellel on hoopis lihtsam ja vähemromantiline selgitus. Lõpuks ometi oli riigis ellu kutsutud toetusmehhanism.  

Julgen öelda, et lihtsalt aadete ja keskkonnateadlikkuse pinnalt ei ole meil päikeseelektrijaamu sündinud. Kui mängus on aga kasu ja kasum, siis on lood teisti. Mida siis aga ikkagi teha, kui raha on olemas, aga planeeringutes maakasutustingimusi ei ole ja seda teemat ei käsitleta? Ehitame ükskõik kuhu ja kuidas? Kuidas ja kuhu tõmbame jooned? 

Riiklik meede PEJ rajamise toetamiseks oli  oodatud ja väga vajalik. Paradigmamuutust mõtlemises keskkonnaküsimustes on ju kindlasti vaja ja kui aadete pinnalt muutused aset ei leia, siis on vaja tõuget. Sellise tõuke see toetusmeede kindlasti andis.  

See lõi meie maastikku uue nähtuse ja kindlasti aitab see kaasa muutustele meie mõttemustrites ka edaspidi. Kui nüüd tekib soov PEJ rajamiseks, siis uurige palun enne vallast täpselt järgi, millise menetlusega see on seotud, kuhu seda võib rajada ja kuidas asjaajamine käib.  

Ärge palun mine kõigepealt projekteerijale raha maksma ja tellimust esitama. Õige projekteerija muidugi teab, et ehitusloakohustuslikke objektide korral on projekti koostamise aluseks kas KOVi poolt väljastatud projekteerimistingimused või kehtestatud detailplaneering ning suunab teid ise ka valda.  

 

Millised on piirangud? 

 

Paratamatult tuleb rääkida piirangutest. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla üks nendest. Põllumajandusmaa on paljude erinevate võimalike funktsioonide surve all ja seetõttu ehk rohkem pildil olnud, kuid seda ei tohi siiski kontekstist välja rebida. See on ainult üks asjaolu, mis võib teie PEJ asukohta mõjutada.  

Näiteks üldplaneeringuga on kavandatud maaraamidele paigaldatavate PEJ keelualadeks ka tiheasustusalad, elamumaad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja miljööväärtuslikud alad. Piirangud seal ei hõlma aga kuidagi fassaade ja katusepindasid.  

Meie enda maakonnakeskus on ju suurepärane näide tootjast, kelle hoonetega integreeritud PEJ-lahendused sobivad ka arhitektuurselt nõudlikkesse piirkondadesse. Tehke ainult!  

Ka põllumajandusmaa sõltumata sellest, kas ja milliste kriteeriumite alusel me seda väärtuslikuks hindame, ei ole kavandatud täielikult keelualaks. Seda ka juhul, kui teie kodukatust igast neljast ilmakaarest ümbritseva põllumassiivi hindepunktid on väga kõrged.  

Üldplaneeringuga kavandatava konkreetse kriteeriumi alusel saab üldjuhul selle majavalduse vajaduse rahuldamiseks taastuvenergia tootmiseks võimaluse leida ilma, et oleks vaja kaaluda maakasutuse otstarbe muutmist või koostada selleks detailplaneeringut.  

Keerulisem võib olla siis, kui tegemist ei ole oma majavalduse energiavajaduse rahuldamisega, vaid ainult eesmärgiga võrku elektrit müüa. Siis võib PEJ suurust ja kohta arvestades üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule tugines olla vastus eitav.  

Kas siis tõesti kuidagi ei saa teha erandit? Siin tuleb mängu juba õiguskindluse küsimus. Kas meil on õigus eeldada, et ühesugustes tingimustes käitutakse kõigiga ühtmoodi?  

Kui ma arvestan, et praeguse seisuga on valla geoinfosüsteemis ehitusspetsialistid registreerinud juba üle 30 PEJ projekteerimistingimuse väljastamise, millest osad jaamad juba töötavad, lisan siia paar menetluses olevat suuremat PEJ detailplaneeringut ja need juhud, kus väike PEJ hoone tehnovõrgu osana eraldi loamenetlust ei vaja, siis näen tervikpilti üsna positiivselt.  

Viljandi vald otsib kindlasti kohti ja võimalusi, kuidas taastuvenergia tootmine üha rohkem kogu ehitusprotsessi loomulikuks osaks saab, aga praegu on jälle aeg välja öelda igakordne üldplaneeringuteemaline mantra  –  planeeringu koostamine käib ja eelnõuna pidevalt valla veebilehel kättesaadav. Aeg kaasa mõelda ja öelda – millised on meie võimalused ja vajadused? Kuidas neid tagada? Millised on meie väärtused ja milles oleme valmis kokku leppima, et neid väärtusi kaitsta? Kus on tasakaal? 

 Autor: Raivo Laidma,

            planeeringuspetsialist

      

Foto: erakogu 

Foto allkiri: Päikeseelektrijaam Viljandi vallas.