Oktoobris Võru linna ja kogu Lõuna-Eestit tabanud ulatuslik elektrikatkestus on andnud kõneainet paljudele. Lisaks elektrienergiale kadusid ka vesi, kanalisatsioon ja kaugküte. Just toasooja kadumine kortermajades tekitab suuri probleeme, eriti talvel.

Võru linna soojusettevõtja Danpower Eesti AS on kaugkütte kui elutähtsa teenuse osutaja Võru linnas. Tormi ajal kadus ka neil elekter ja katkes ajutiselt ka soojuse tootmine ning tarne klientideni. Oli hea, et välistemperatuur  oli +10 kraadi. Kujutage ette, kui oleks olnud -5 või – 10 kraadi pluss tugeva tuule koefitsient. Renoveerimata majades puhub tuul igast elektripistikust sisse.

Selline olukord võib juhtuda ükskõik, millises Eesti piirkonnas. Artikli eesmärk ei ole hinnata soojusettevõtjate tegevusi või valmisolekut, sest ainuüksi nende valmisolekust ei piisa. Selleks, et kortermajade radiaatoritesse soe vesi jõuaks, on tähtsad kolm osapoolt – soojuse tootja, soojuse tarnija ja korteriühistu. Just korteriühistust me edasi räägimegi.

Paljud soojusettevõtjad on elutähtsa teenuse osutajad ja neil on üsna karmid nõuded toimepidevuse tagamisel. Ülejäänud soojusettevõtjad, kes ei ole Kaugkütteseaduse ja Hädaolukorra seaduse alusel elutähtsa teenuse osutajad, on üldhuviteenuse osutajad igal juhul. Samas on tähelepanuta jäänud sama valemi teine osapool, millest ei räägi eriti keegi – korteriühistud. Ei ole vahet, kui tubli on soojusettevõtja, kui soe vesi ei jõua kortermaja soojasõlmest edasi.

Enamus kortermajade elanikke ei tea, et kortermajal võib olla oma soojasõlm, mis vajab töötamiseks elektrit. Olenemata sellest, kas kortermajas on keskküte või kasutab see individuaalset katlamaja, sooja jõudmiseks radiaatoritesse on vaja elektrienergiat. Enamasti toimub kortermajades soojuse ülekanne nende endi soojasõlmedes. See tähendab, et igal kortermajal on oma kinnine keskküttesüsteem. Soojusettevõtja poolt tarnitud soojus ei jõua otse kortermaja elanikeni, vaid soojus antakse ühelt süsteemilt teisele läbi soojusülekande. See ei ole soojusettevõtja vesi, mis kortermaja radiaatorites soliseb, vaid kortermaja enda kinnine süsteem.

Kortermajade toasoe ei sõltu ainult soojusettevõtjast. Teine oluline osapool on korteriühistud. Kui korteriühistu ei ole valmis elektrikatkestuseks, ei ole ka toasooja. Olenemata sellest, kui tubli on soojusettevõtja. Samas saab selleks valmis olla.

Üheks lahenduseks on soetada üks generaator mitme korteriühistu peale. Kõik oleneb kortermajade tsirkulatsioonipumba voolu tarbimisest. Lisaks on vaja kütust, pikendusjuhtmeid ja soojasõlmes peab olema eraldi valmidus generaatori ühendamiseks. Just see viimane asjaolu ununeb tihti – lihtsalt niisama ei saa generaatorit hoone elektrisüsteemiga ühendada. Piisab, kui on vahelüliti ühelt süsteemilt teisele koos vajaliku input sisendiga. Kui põhivool mööda juhtmeid tagasi tuleb, saab jälle lülitada põhisüsteemi peale. Siseruumides generaatori kasutamisel peab olema väga ettevaatlik – vedelkütuse põlemisel tekivad väga mürgised põlemisgaasid ja oluline on piisav ventilatsioon.

Hea kortermaja elanik ja korteriühistu liige! Tee kindlaks, kas sinu kortermaja sisene keskküttesüsteem vajab töötamiseks elektrienergiat. Valmistuge hädaolukorraks varakult! Sündmused näitavad, et kui kriisi ajal hakata generaatorit otsima, on need suure tõenäosusega juba välja laenutatud. Ainult sina ise vastutad enda ja oma pere heaolu eest.

Sven Jablonski,

MindUp Systems juht

Foto: Marko Saarm, Sakala