Paistu koolipere kogunes 3. detsembri hommikul koolimaja ette ning alustas koolipäeva piduliku lipuheiskamise ja hümnilaulmisega.  Pidutsemise põhjust polnud vaja kaugelt otsida, see oli kõigi silme ees ja käeulatuses – koolimaja sai jälle aasta vanemaks. Igal aastal on teda sünnipäeva puhul austatud ja meeles peetud, seekord veel eriti, kuna täitus tema 80. „eluaasta".

Aktusel püüdsid 8. klassi noormehed taaselustada varatalvist päeva 80 aastat tagasi, mil vana hea valge koolimaja avati. Kehastuti toonaseks vallavanemaks, direktoriks, õpetajaks, raadioreporteriks ja üritati kujutleda, kuidas see pidulik lindi läbilõikamine võis kulgeda. Ühtlasi sai publik teada palju huvitavaid fakte. Näiteks seda, et maja seinte ehituseks kulus 200 000 telliskivi, et koolimaja oli oma kandis esimene elektrivalgustusega maja, kus oli ka tolle aja kohta haruldane veevärk ja keskküte. Huvi pakkus, kus asusid toona klassiruumid, magamisruumid koolimajas ööbijatele ja söögituba, kus asusid õpetajate ja direktori korterid. Leiti, et mulgid on ikka uhke maja püsti pannud, mis püsib siiani.

Kui direktori Merike Kald oli kooliperet ja koolimaja piduliku sündmuse puhul õnnitlenud ja 2. klass laulutervitusega esinenud, oli aeg laulda ühiselt Paistu kooli laulu, kus muu hulgas read  "Koolimaja valge vana, hinge hella tunde loob, armas meile on see maja, vanaltki meid siia toob."

Lisaks sünnipäevatordile ootas õpilasi sel päeval teinegi üllatus. Salapärane koolimaja pööning, millel alati tabalukk ees, avas end sel pidulikul päeval kõigile uudishimulikele. Kõik, kelle unistuseks oli aastaid olnud näha, mis varandusi seal küll peidetakse, said lõpuks ometi hingerahu ja võisid tõele silma vaadata…

 

Helle Leppik

Paistu Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja