Päri eakate grupp Leeklill tegutseb juba ligi 30 aastat. Ligi 40-liikmeliseks paisunud grupp saab endiselt kokku Päri rahvaraamatukogu lugemissaalis iga kuu teisel pühapäeval. Tihti kutsume endale ka külalisi. Sellel aastal käis meil külas Viljandi vallavanem Alar Karu, kes vastas põhjalikult  kõigile meie pensionäride poolt esitatud   valla elu puudutavatele küsimustele. Mai Muttika pensioniametist rääkis pensionide arvutamisest. Ajalooliste mõisaraamatute  autor  Imbi-Sirje Torm soovitas kirja panna tööalaseid ja eluloolisi mälestusi, et neid saaks  tulevaste põlvede jaoks kirjandusmuuseumis talletada. Tore oli kohtumine Viljandimaa PÜ esimehe Hillar Saarega.

Grupi kauaaegseks traditsiooniks on ekskursioonid tutvumaks Eesti erinevate paikade ajaloo, kultuuri ja loodusega. Tavaliselt teeme kaks reisi aastas. Tänavu võtsime ette kahepäevase reisi Hiiumaale. Eelkõige  huvitasid Orjaku õpperada ning keskkonnaameti juhtimisel  Sääretirbil läbi viidud eurorahadega toetatud projekt „Eesti loopealsete karjamaade taastamine". Ristna looduskeskuses oli  näitus „Mere kaubamaja", kus olid näha merest välja uhutud esemed. Väga huvitav oli Kõrgessaare orhideede õpperada-peenar, kus väiksel maa-alal kasvab kümme erinevat liiki käpalist. Käina lahe kaldale roostikku on ehitatud Orjaku õpperada. Seal on mitu piiretega laudteed, mida pidi liiguvad ka vabapidamisel olevad lambad. Sinnasamasse on RMK ehitanud linnuvaatlustorni, kuhu on paigaldatud lindude elu tutvustavad infotahvlid. Lahel ujusid luiged ja lagled, mõned meist nägid esimest korda elus kormorane ja nende  pesitsemisalal puudele tekitatud kahjustusi. Orjaku külamajas on pannoo, mis tutvustab Kassari taimestikku, linnustikku ja putukaid.

Meie huviobjektiks oli ka Hiiu-Suuremõisa mõis, kõige suurejoonelisem barokkstiilis mõisaansambel Eestis, milles tänapäeval asuvad põhikool ja ametikool. Kõigile Hiiumaa külastajatele pakub alati huvi Ristimägi, kuhu panid esimese risti vabad Rootsi talupojad 1781. aastal, kui Vene keisrinna Katariina II andis ukaasi nende sunniviisiliseks ümberasustamiseks Lõuna-Ukrainasse. Kõpu poolsaarest 10 km põhja pool asub kurikuulus Hiiu madal ehk Suurrahu, mille karidel on sajandite vältel hukkunud palju laevu. Ohtliku koha tähistamiseks ehitati 1531. aastal poolsaare kõrgeimale kohale tuletorn, mis on praegu 37 meetri kõrgune. Juba 16. sajandil mainitud Vaemla mõisa heinaküüniks ehitatud hoone ehitati 1950ndatel ümber villavabrikuks, milles tegutseb nüüd pereettevõte Hiiu Vill.  Käisime vaatamas Aino Kalda suvekodu, kus ta kirjutas oma tuntumad jutustused „Reigi õpetaja" ja „ Hundimõrsja". Ise nimetas ta seda paika oma paradiisiks.

Üks Hiiumaa eripärasemaid kohti on nn Eiffeli torn, mille ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele. Lisaks  eelpool nimetatud tornile on seal ka hulgaliselt muid ehitisi  (labürindimaja, lossike, rakett jm), kõik peremehe enda kätetöö. Igal aastal külastab seda paika umbes 30 000 turisti.

Oma teise reisi sel suvel tegime Kolga-Jaani, Pilistvere ja Siimusti kanti. Imetlesime Kolga-Jaani kiriku kauneid vitraaže. Sealses kirikus töötas 27 aastat koguduse õpetajana Eesti rahvusliku liikumise üks juhte Villem Reimann. Pilistveres külastasime nii kohalikku kirikut kui ka kõigile teada-tuntud kivikangrut. Reisi lõpetasime Siimusti Keraamikatehases.

Meie aasta lõpetab traditsiooniline grupi jõululõuna.

Raja Aardevälja,

Päri eakate grupi Leeklill eestvedaja