Suured ja väikesed päikesekiired ning nende sõbrad said 18. aprillil kokku, et üheskoos avada matkahooaeg põneva Päri porimatkaga.

Matkamise mõistet aitas meil avada Päikesekiire Tarkade Klubi ehk lapsesuu.

„Matkamine on kõndimine" – jalutuskäik looduses on põnevust, üllatusi ja avastamisrõõmu täis, kuid selleks, et lasteaia juurest matkarajani jõuda, tuli sammuda ka külateel – tahet ja elevust aitasid hoida erinevad liikumisviisid: mäkketõus, marsisamm, aga ka vähi-, pimesiku-, karu- ja hülgekõnd. Mine tea – võib-olla mõnel lapsel tulid meelde ka tibu- ja kukesammud.

Matkamine on see, et „Ronid mäe otsa" – lisaks kivikoopale külateel oli meie matkarajal ka üks parajalt priske porimägi, mis ilmataadi kaasabil talla alla küll kõrgeid platvorme ei moodustanud, kuid kummikukandjale parasjagu lusti ikka pakkus. Kel olid jalad kõndimisest juba väsinud, võis kokkuleppel emme-issiga matkarajal ka veidi peitust mängida, kuid meeles tasus pidada: „Kui matkad, siis võib kulli mängida, aga metsa ei tohi joosta". 

„Matkamine on selline asi, et sa lähed metsa ja nagu uurid loodust ja uurid linde",  „Et pead vaatama, kuidas linnud laulavad" – linnulaulu kuulamise parimad paigad olid me matkarajal Päri suusaradadel – suurte puude vahel lookleval teel jagus kevade ilu nii kõrvale, silmale kui ka ninale. Jah, „Matkamine on puhkamine metsas".

„Matkamine on see, kus saab puhata. Pead sööma ja jooma ka kõrvale" – söömata-joomata matkal muidugi ei saa, see on juba kolmeaastaselegi selge ning suu matsutamiseks sobib iga samm. Meie olime planeerinud lasteaia turbapeenra jõhvikatest keedetud kisselli joomise pärast porimäe vallutamist „esmaabi punktis", kus tuli matkakotist välja otsida tops või tass või kruus, sest: „Kui sa ei jõua kõndida, siis joo vett peale ja kreemi pane ka". Kreemi meil sel korral veel pakkuda ei olnud, kuid matka lõppedes ootas lasteaia õuealal lõbus lõke ja kokatädi keedetud matkasupp. Soe supp maitses matka vääriliselt, kevadsoojast ilmast hoolimata. „Kui tulevad külmad ilmad, siis peab sooja suppi sööma".

Selleks, et matk oleks prügivaba, palusime juba kodus matkakotti panna tops, kauss ja lusikas, sest matkamine on see, et „Käid ringi oma asjadega metsas" – ikka nii, et võtan kaasa selle, mida jaksan ka pärast koju viia.  

Porimatkaelamust aitas pakkuda Päri Spordihoone, ideed toetas ja meediaga aitas suhelda Viljandi Vallavalitsus, matkaidee jõudis meieni RMK-matkaradadel – aitäh kaasteelistele!

Ja suvel, kui porist on saanud tolmav tee ja vesi on karastamise asemel jahutav, võib mõelda: „Et sa lähed vette ja kuivatad ennast ära ja siis õhtul lähed telki mõnusasti magama", sest: „Matkamine on mängimine ja lõbutsemine".

Sumedat matkahooaega!

Viive Mägi,

Õppealajuhataja, Viljandi valla lasteaed „Päikesekiir"