Kui 1968. aastal avati Ramsi lastepäevakodu, ei osanud keegi arvata, et 2017. aastal seisab sama koha peal Ramsi lasteaed Taruke ning vanast hoonest on järel ainult mälestus. Lisaks ei aimanud keegi, et just seal saab olema ka esmaklassiline ujula, kus ujumisõpetaja Peeter Becker lastele esimesi ujumistarkusi õpetab.

Algselt oli Becker Viljandi spordikoolis aerutamistreener, kuid treeningud olid õhtuti ning ülejäänud päev oli tal vaba. Samal ajal otsis Ramsi Lasteaia juhataja Maret Tamme ujumisõpetajat ning helistas spordikooli direktorile küsimaks, kas temal ei ole kedagi pakkuda. Sealtkaudu jõuti Peetrini.

Peeter Becker on lõpetanud Tartu ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi valdkonna, mida tuntakse ka kehakultuuri nime all. See hõlmas lisaks kõigele muule ka treeningõpetust ja spordijuhtimist. Lisakoolitusi õpetaja ei läbi. ,,Mingisuguseid koolitusi ikka on, kuid ujumise algõpetuse andmiseks ei ole eriti midagi juurde õppida,'' sõnas Becker.

Uurisin õpetaja käest, miks üldse on oluline ujumisõpetuse tund lasteaias. ,,See on ju oskus terveks eluks. Mida varem alustada, seda lihtsam on edaspidi.'' Becker lisas juurde, et ta on näinud ka kümneaastaseid lapsi, kes ei julge vettegi tulla. Kuid ka selleks puhuks on õpetajal nippe varuks. Becker seletas, kuidas ta käitub lastega, kes on vee suhtes pisut pelglikud: ,,Alguses paneme ta basseini serva peale istuma. Siis ta vaatab, kuidas teised mängivad ning näeb, et neil on lõbus. Järgmiseks tuleb küsida, kas ta tahab ka, kui tuleb peanoogutus ära, siis hakkab ta vaikselt redeli peal turnima ja nii ta läheb.'' Kedagi sundima ta ei hakata, üks poiss istus õpetaja sõnul kolm kuud serval, enne kui julges hakata proovima.

Tundides käivad 3-6 aastased lapsed. Tavaliselt on lapsi kohal nelja ringis, kuid bassein võimaldab korraga kuut. Lapsed võivad olla üpris lärmakad. Küsisin Beckerilt, kas mitme lapsega korraga tunnis raskeks ei lähe. ,,Läheb küll raskeks, eks tänapäeva vabakasvatus annab ka tunda. Enda kuulama panemiseks tuleb häält teha, kuid basseinis on see eripära, et ma võin ju häält teha, kuid kui nad samal ajal vee all on, pole sellest midagi kasu. Sel juhul peab lihtsalt ükshaaval kõigiga rääkima.''

3-4 aastaste laste tunnitegevust kommenteeris õpetaja järgmiselt: ,,Kuna nad alati ei kuula, siis tuleb võita nende tähelepanu. Oluline on, et nad liiguksid.'' Tunnis tehakse tihti ka mänge ja võistlusi. Suuremate tund möödub nagu päris ujumistreening: alguses ujutakse ringiratast koos ujumislauaga. Kui see saab selgeks, siis ilma lauata. ,,Bassein on ujuma õppimiseks väga hea,'' lisas õpetaja juurde. Vesi on seal 32 °C. ,,Alguses tundus, et bassein võiks olla madalam, sest lastel ei ulatu varbad põhja, kuid kuna kogemust ei olnud, siis ei osanud eriti midagi selle kohta mõelda. Nüüdseks on välja tulnud, et on isegi parem, kui jalad põhja ei ulatu. Väiksematele paneme kätised külge ja nad õpivad nii palju kiiremini.'' 5-6 aastaste areng on aga selles basseinis õpetaja sõnul seisma jäänud: ,,Nad on päris laisad, kohe kui ujuda ei viitsi ja läheb raskeks, panevad jalad põhja ja lihtsalt hüppavad vees edasi. Nemad tuleks viia juba Jakobsoni kooli ujulasse, kus jalad põhja ei ulatu.''

Õpetaja sõnul võõristamist tänapäeva lastel eriti ei näe. ,,On küll lapsi, kes on veidi pelglikud, kuid sedagi väga vähe.'' Esimestes tundides käis õpetaja koos jõnglastega basseinis kaasas ning see meeldis lastele.

Tarukese lapsed pole aga ainsad, kes ujula hüvesid kasutavad. Teisipäeviti käivad ujumistunnis ka valla lapsed: ,,Tulevad koolieelikud ning igale lasteaiale on ette nähtud kümme korda, kuna rohkem lihtsalt ei mahu.'' Kahjuks aga on lasteaiad ainsad, kes saavad ujulat kasutada, sest ujula on kinnine.

 

Marta Okas