Astusin Valma külamajja sisse 5. veebruari lõuna paiku,  just siis, kui rahvas kogunes keraamikaringi ja raamatuid laenutama. Kuna seal vallamaja inimesi just sageli ei nähta, jätkus jututeemasid kauemaks. Külavanemale tegi muret ruumide nappus. Küla valmistub ettepanekut tegema, et juba 2008. aastal valminud külamaja juurdeehituse projekt võiks jõuda 2020. aasta eelarvesse. Praegu tuuakse raamatuid kehvades tingimustes  Oiu raamatukogust  Valmasse tellimisel. Kuna Valma on suurem, võiks kogu asuda Valmas ja raamatuid viia Oiule ja Meleskisse jagamiseks.

Teiseks lahendaks juurdeehitus käsitöönaiste kangakudumise ruumi küsimuse ja annaks külarahvale võimaluse koos käia. Praegu mahutab maja 30-40 inimest, kuid aeg on näidanud, et ruumi koosolekuteks ja sündmusteks oleks vaja 60-80 inimesele. Valmas on üsna aktiivne seltsitegevus – koos käivad käsitöönaised, naisteklubi, joogaharrastajad. Hea näide koostööst on see, et külamaja perenaine Anne aitas tellida suitsuandurid ja nende patareid kõigile paikkonna eakatele. Enne selgitati nende vajadust. Kõne all oli ka sotsiaaltransport ja küttepuude toetuse teema. Külamaja on küla süda ja vallamajjagi jõuab Valma info sageli külamaja perenaise ja külavanema kaudu.

Lõpetasime kohtumise helgema tooniga. Inimesed olid rõõmsad 2018. aastal valminud külamaja põranda üle ja selle üle, et külas on taas oma pood. Läksin poodi uudistama, et kuulda, kas poepidajal ka muresid on. Kohtusin Sakust Valmasse kolinud Jaan Jürissoniga, kes ostis Väike-Kurika (rahvasuus tuntud kui Soenuka) kinnistu ja Valma teeristis oleva poe poolteist aastat tagasi. Olukord sundis poepidamise teeristis lõpetama. Et küla hätta ei jääks, avas mees poe oma kodumajas. Rõõm on nii ettevõtjal, külarahval kui vallavalitsusel, et   oluline teenus taas rahvale käepärast on. Poepidja ainus mure oli see, et kevadel vajaks poetee väikest abi kruusa näol.

Ene Saar,

abivallavanem