Detailplaneeringu algatamine

Vastavalt planeerimisseadusele on detailplaneeringu koostamine nõutav:

• linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks;
• olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
• olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Planeeringut võib koostada vastavat õigust omav isik. Planeerimisseaduse § 6 lõike 10 kohaselt on planeerija geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse.

Enne detailplaneeringu taotluse esitamist tutvuge:

• kehtivate üldplaneeringutega
• kehtivate detailplaneeringutega

Lepingute sõlmimise vajadus:

• Vastavalt planeerimisseaduse § 130 lõikele 1 võib taotlejal olla vajalik sõlmida vallavalitsusega haldusleping detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise, sh finantseerimise üleandmise kohta.
• Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 võib olla vajalik sõlmida vallavalitsusega haldusleping detailplaneeringuga ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.

Lepingud sõlmitakse reeglina enne detailplaneeringu algatamist.

Kohalik omavalitsus võib otsust kaalutledes keelduda detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest või kehtestamisest.