Teenuse osutaja:

Eesti Keskkonnateenused AS

Musta tee 9, Viljandi linn

Kontakt: 4355025; viljandi@keskkonnateenused.ee

 

Alates 01.04.2020 kuni 30.06.2023 teostab Viljandi vallas segaolmejäätmete, paberi- ja kartongijäätmete, pakendijäätmete ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ja kogumist AS Eesti Keskkonnateenused. Seni kehtinud jäätmeveolepingud muutuvad alates 1.aprillist 2020 kehtetuks.

Sorteerimisjuhend - biolagunevad, vanapaber, segaolme

KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMELIIGID:

1. Segaolmejäätmed
2. Paberi- ja kartongijäätmed
3. Biolagunevad jäätmed asustusüksustes Kolga-Jaani alevik, Mustla alevik, Ramsi alevik, Viiratsi alevik, Päri küla ja Vana-Võidu küla ning asustusüksused, kus tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla
4. Pakendijäätmed

 

TÜHJENDAMISSAGEDUS

Segaolmejäätmed:

1. Tiheasustusalal 1 kord nelja nädala jooksul.
2. Hajaasustusalal vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul.
3. Tiheasustusalal asuval kinnistul, kus on tagatud biolagunevate jäätmete kompostimine ja jäätmevaldaja on esitanud vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks, võib segaolmejäätmete tühjendamise sagedus olla 1 kord 12 nädala jooksul.

Biolagunevad jäätmed:

1. Tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja karjurite teket ning ümbruskonna reostust.
2. Vähemalt 1 kord nädalas, kui kinnistul on 11 ja enam korterit.

Paber ja kartong

1. Tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib selle ületäitumist.
2. Vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, kui kinnistul on 5 ja enama korteriga elamu.

Pakendijäätmed

1. Tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket.
2. Vähemalt 1 kord kahe nädala jooksul, kui kinnistul on 5 ja enama korteriga elamu.

 

NÕUDED MAHUTITELE JA SELLE PAIKNEMISELE

Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnale. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse.

Mahutitena võib kasutada:

1. ühepereelamutes 50-liitrist jäätmekotti (maksimaalselt 10 kg);
2. 80-, 100-, 120-, 140-, 190-, 240-, 370-, 600-, 800- või 1100-liitriseid ratastel kaanega ning käepidemetega väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
3. kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 suuruseid mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
4. pressmahuteid, vertikaalpresse ja süvakogumismahuteid;
5. pakendite ja vanapaberi üleandmiseks ka kuni 150-liitrist kotti.

Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott on kaitstud loomade ja lindude eest ning jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

Mahuti paigaldamine:

1. krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel.
2. Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikemahutid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid mahuteid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.
3. Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti, mis tuleb jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.
4. Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.
5. Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
6. Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.

 

BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE JA PABER- JA KARTONGJÄÄTMETE KOGUMISEKS PEAB OLEMA ERALDI MAHUTI

Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul peab olema eraldi jäätmemahuti paberi- ja kartongjäätmete kogumiseks kui kinnistul on 10 ja enam korterit ning kaugküte või vedelkütust kasutav lokaalküte.

Teistel kinnistutel peab vanapaberit koguma eraldi ja viima vanapaberi selleks ettenähtud kogumispunkti või andma üle jäätmevedajale või -käitlejale. Küttekoldes võib vanapaberit põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks peab olema eraldi mahuti ja need tuleb üle anda jäätmevedajale:

1. asustusüksuses Kolga-Jaani alevik, Mustla alevik, Ramsi alevik, Viiratsi alevik, Päri küla ja Vana-Võidu küla elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul, millel on 11 ja enam korterit;
2. asustusüksuses Kolga-Jaani alevik, Mustla alevik, Ramsi alevik, Viiratsi alevik, Päri küla ja Vana-Võidu küla lepingu alusel ühismahutit kasutavate kinnistute puhul rakendub nimetatud kohustus, kui biolagunevate jäätmete ühismahutit kasutavatel kinnistutel on kokku 11 ja enam korterit;
3. kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla, v.a juhul, kui jäätmevaldaja kasutab toidujääkide purustamisseadet ja saadav suspensioon juhitakse ühiskanalisatsiooni.

Üksikelamul ja vähem kui 11 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevad jäätmed kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle jäätmevedajale.

 

JÄÄTMEVALDAJA ERANDKORRAS VABASTAMINE

Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

Korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist järgmistel juhtudel:

1. kui jäätmevaldaja ei ela teatud perioodi jooksul kinnistul ja seal ei toimu mingisugust tegevust;
2. kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu alaliselt või ajutiselt takistatud;
3. jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Taotluste menetlemise tähtaeg on 30 päeva.

 

JÄÄTMEVEO GRAAFIKU MUUTMINE

Tiheasustusalal asuval kinnistul võib segaolmejäätmete tühjendamissagedus olla üks kord 12 nädala jooksul järgmistel juhtudel:

1. Kinnistul on tagatud biolagunevate jäätmete kompostimine.
2. Jäätmevaldaja on esitanud vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks.
3. Keskkonnaspestialist on loa väljastanud.

Taotluste menetlemise tähtaeg on 30 päeva.

 

ÜHISMAHUTI KASUTAMINE

Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on ühiselt esitanud vallavalitsusele taotluse ühise jäätmemahuti kasutamiseks ja majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist on andnud nõusoleku ühismahuti kasutamiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.

Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

Taotluste menetlemise tähtaeg on 30 päeva.

 

KORRALDATUD JÄÄTMEVEO TEENUSE HIND

Viljandi vallas osutatavate teenuste kehtiva hinnakirja leiate AS Eesti Keskkonnateenuste kodulehelt.