Uus korraldatud jäätmeveo periood algas Viljandi vallas 01.01.2025 ja jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamine tähendab, et jäätmete tekitajal ehk jäätmevaldajal on võimalik erinevaid jäätmeliike jäätmevedajale üle anda tekkekohal ehk kodus, ettevõttes ja asutuses. Käesolevalt infolehelt leiate vajaliku info uueks veoperioodiks.
KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU VILJANDI VALLAS

Detsembrikuus toimus vallaelanikele infotund, kus anti vastuseid olulistele jäätmekorralduse küsimustele. Infotund salvestati ja on järele vaadatav SIIN

Infotunnis käsitleti teemasid:

Biojäätmed – kuidas neid koguda ja ära anda?
Segapakendid, klaaspakendid, paber ja papp – mis muutub äraveos?
Tekstiilijäätmed – uuest aastast ei tohi neid segaolmesse panna, kuidas on lahendatud tekstiilijäätmete kogumine Viljandi vallas?

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus koostatud sorteerimisjuhend.

Detsembrikuus toimunud vallaelanikele infotunni video

Viljandi valla korraldatud jäätmevedu

Teenuse osutaja:

Eesti Keskkonnateenused AS

Musta tee 9, Viljandi linn

Kontakt: 4355025; viljandi@keskkonnateenused.ee

 

Alates 01.01.2025 kuni 31.12.2028 algas uus korraldatud jäätmeveo periood ja jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused. 

Sorteerimisjuhend - biolagunevad, vanapaber, segaolme

KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMELIIGID:

  1. Segaolmejäätmed;
  2. Paberi- ja kartongijäätmed ehk vanapaber;
  3. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ehk toidujäätmed;
  4. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (kogumisringidena);
  5. Segapakend;
  6. Suurjäätmed (kogumisringidena);
  7. Klaaspakendid;
  8. Tekstiilijäätmed (kogumisringidena);
  9. Ohtlikud jäätmed (kogumisringidena);
  10. Probleemtooted (kogumisringidena).

 

TÜHJENDAMISSAGEDUS

Segaolmejäätmed:

  1. Tiheasustusalal 1 kord nelja nädala jooksul.
  2. Hajaasustusalal vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul.
  3. Tiheasustusalal asuval kinnistul, kus on tagatud biolagunevate jäätmete kompostimine ja jäätmevaldaja on esitanud vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks, võib segaolmejäätmete tühjendamise sagedus olla 1 kord 12 nädala jooksul.

Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed:

  1. Mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides kogumismahutite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. 
  2. Perioodil 1.10-30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.

Paber ja kartong, vanapaber

  1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel vähemalt üks kord 4 nädala jooksul.
  2. Hajaasustuses vähemalt üks kord 8 nädala jooksul.

Segapakend ja klaaspakend

  1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel vähemalt üks kord 4 nädala jooksul.
  2. Hajaasustuses vähemalt üks kord 8 nädala jooksul.

 

NÕUDED MAHUTITELE JA SELLE PAIKNEMISELE

Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnale. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

Mahutitena võib kasutada:

  1. ühepereelamutes kuni 150-liitrist jäätmekotti (maksimaalselt 10 kg);
  2. 80-, 100-, 120-, 140-, 190-, 240-, 370-, 600-, 800- või 1100-liitriseid ratastel kaanega ning käepidemetega väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
  3. kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 suuruseid mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
  4. pressmahuteid ja süvakogumismahuteid;
  5. pakendite ja vanapaberi üleandmiseks ka kuni 150-liitrist kotti.

Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott on kaitstud loomade ja lindude eest ning jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. 

Kogumismahuti paigutatakse veopäeval, suletuna jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele pinnale. 

 

BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE, PABER- JA KARTONGJÄÄTMETE, SEGAPAKENDI JA KLAASPAKENDI KOGUMISEKS PEAB OLEMA ERALDI MAHUTI

Paberi- ja kartongijäätmed ning vanapaberi liigiti kogumine ja jäätmevedajale üleandmine on kohustuslik detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel asuvatele kortermajadele (alates 8 korteriga elamu) ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid, sh vanapaberit. 

Nimetamata jäätmevaldajad ja hajaasustuses asuvad jäätmevedajad võivad paberi- ja kartongijäätmed anda üle korraldatud jäätmeveo raames, viia avalikesse kogumismahutitesse või jäätmejaama.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks peab olema eraldi mahuti ja need tuleb üle anda jäätmevedajale:

  1. üleandmine on kohustuslik detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel asuvatel korterjamajadel (alate 8 korteriga elamu) ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kes ei komposti jäätmeid nende tekkekohal.
  2. jäätmeid tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse.
  3. tekkohas kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale.

Sega- ja klaaspakendi kogumine:

  1. Koguda liigiti;
  2. Võimaluse kasutada tekkekohast kogumist ja jäätmevedajale üleandmist;
  3. Muul juhul kasuta avalikke konteinereid.

JÄÄTMEVALDAJA ERANDKORRAS VABASTAMINE

Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

Korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist järgmistel juhtudel:

  1. kui jäätmevaldaja ei ela teatud perioodi jooksul kinnistul ja seal ei toimu mingisugust tegevust;
  2. kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu alaliselt või ajutiselt takistatud;
  3. jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Taotluste menetlemise tähtaeg on 30 päeva.

 

JÄÄTMEVEO GRAAFIKU MUUTMINE

Tiheasustusalal asuval kinnistul võib segaolmejäätmete tühjendamissagedus olla üks kord 12 nädala jooksul järgmistel juhtudel:

  1. Kinnistul on tagatud biolagunevate jäätmete kompostimine.
  2. Jäätmevaldaja on esitanud vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks.
  3. Keskkonnaspestialist on loa väljastanud.

Taotluste menetlemise tähtaeg on 30 päeva.

 

ÜHISMAHUTI KASUTAMINE

Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on ühiselt esitanud vallavalitsusele taotluse ühise jäätmemahuti kasutamiseks ja majandusvaldkonna keskkonnaspetsialist on andnud nõusoleku ühismahuti kasutamiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.

Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

Taotluste menetlemise tähtaeg on 30 päeva.

 

KORRALDATUD JÄÄTMEVEO TEENUSE HIND

Viljandi vallas osutatavate teenuste kehtiva hinnakirja leiate AS Eesti Keskkonnateenuste kodulehelt.